Teine küsimus on mis me adume, kui kuulame midagi hinnitu ja ilus? Ma arvan, et kõikidel inimestel meeldivad omad muusikazanrid. See oleneb ajast, muusikamaistnest ja meelest. Aga üks samasugune asi aastast aastasse on meie tunde. Mulle näib, et hea muusika, kõige pealt, peab teha palju emotsioonid, näiteks: õnn, kurbus, kõrgendik,armastus võib olla sisepiin ja nii edasi. Me peame tundma, mis heliloojad tahtsid meil rääkida ja mis nad tundis, kuidas kirjutasid omad helendid. Mulle meelbib kaasaegne muusika läbisegi koos klassikaline muusika. Ma mõtlen, et see on kõige romaantiline ja tundneline kombinatsioon. Ma saan jäägitult arusaada, mis helilooja ja laulja tahtsid mulle rääkida. Minu kõige armastatud lauljad on: Red – The Darkest Part, Red – Yours Again, Red – Shadow And Soul. Selled hellendid hulgutavad mind tundma emotsioonide hulga. Arvan, et romaantiline muusika on meie harmoonia. See on väike maailm, kuhu me saame
SAA... OLLA KAHVIA? 13 14 HARJOITUS III: mistä? Seestütleva käände moodustamine: KIITOS... (mistä?) = AITÄH... (mille eest?) 1. Otsi sõnaraamatust nimisõna Käändelõpp: ...-STA / ...-STÄ (Kindlasti mitte tegusõna!) Kiitos kahvi+sta, tee+stä, avu..., lahja... 2. Vaata nimetavat käänet PIDÄN = TYKKÄÄN (mulle meelbib) (kuka? = kes? / mikä? = mis?) Pidän kahvi..., suklaa..., kesä..., talve... 3. Vaata selle järel olevat omastavat EN PIDÄ = EN TYKKÄÄ (mulle ei meeldi) käänet, mille lõpp on alati –n En tykkää elokuva..., auto..., sinise... (kenen? = kelle? / minkä? = mille?) 15 16
annaabi.ee 
