Seneca moraalikirjad Luciliusele
suurehingelisus, mis saab välja paista vaid siis, kui ta otsekui pisiasju põlgab kõike, mida lihtrahvas peab
suurimaks; kaob tänulikkus ja tänulikkuse avaldamine, kui kardame vaeva, kui peame ustavusest midagi
hinnalisemaks, kui me ei pea silmas parimat.
(14) Kuid aitab sellest. Üks kahest: kas need, mida nõnda kutsutakse, pole hüved, või on inimene
jumalast õnnelikum, kuna seda, mis meie käsutuses, jumal ei tarvita. Pole tal ju tarvis meelasust,
luksuslikku toidulauda, rikkusi ja kõike muud, mis inimest peibutab ja odava naudinguga ahvatleb. Niisiis
tuleb kas usutavaks pidada, et jumalal hüved puuduvad, või siis tuleb just selles, et nad jumalal
puuduvad, näha tõendit, et need pole hüved. (15) Lisa siinkohal, et paljugi sellest, mis tahab olla hüve,
saab loomadele osaks suuremal määral kui inimestele. Toitu neelavad nad aplamalt, armunauding neid
nõnda ei rammesta, nende jõuvarudele on omane suurem ja ühtlasem vastupidavus