Faust
Selles elupiiratuses
üllatab Faust teda oma vaimsuse ja välismaailma säraga. Tärganud armastusega liitub usaldus
ja malbus. Ses puhtas loomuses pole ei kõhklust, isemeelsust ega kurja oletust.
Hingepuhtus, mis Fausti kõidab, saab hukutaaks Margaretele endale. Tema seesmine elu on
liialt tunnete ainuvõimuses, mõistuse ja tahte toeta.
Fausti I osa lõpeb raskete ja traagiliste meeleolude lainetuses. Faust ja Mefistofeles iibivad
Walpurgi ööl meelaste lõbustuste ja nõiatantsude keerises, Margareta aga ootab vanglas
karistust. Südame vaba kutsed jälgides osutus ta süüdlaseks ühiskonna ees, kes karistab teda
julma keskaja kombel. Isegi timuka käe eei jääb ta iseendaks kogu südamega Fausti poole
püüdvaks.