Gustav Ernesaks
tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele.
Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Tuntuim on
neist sõja ajal kirjutatud segakoori laul "Mu isamaa on minu arm", mis on loodud
seoses Lydia Koidula 100.aasta sünnipäevaga ning sellest sai nõukogude ajal
Eesti mitteametlik hümn. Samuti Ernesaksa poolt loodud Eesti NSV ametliku
hümni kõrval.
Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoori laul "Hakkame
mehed minema" eriti meekoorikontsertite lõpulauluna.
Ernesaks oli esmajoones lüürik. Mõtlik lüüriline tundelaad koos laulva
meloodiaga, nagu lauludes "Mu isamaa on minu arm", "Päike vajus pärnapuule",
"Õhtu rannas", "Rabamaastik" jt, on ta loomingule eriti iseloomulik. Silmatorkavalt
palju on tal loodusteemalisi laule, neist suurele osale oli ta ise ka teksti autor. Ta
oli erakordselt tekstitundlik helilooja, kelle muusikaline kujund kasvas välja
annaabi.ee 
