Struktuurfunktsionalistlik lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes
loogiliselt);
auditooriumi liikmed on teadlikud meediaga seotud vajadustest, mis tekivad personaalsetel
(individuaalsetel) ja sotsiaalsetel (ühistel) asjaoludel ja mida saab motivatsioonidena
kuuldavaks teha;
laias plaanis on personaalne kasu tähtsam auditooriumi moodustumise määraja kui
esteetilised või kultuurilised tegurid;
kõiki või enamikku auditooriumi moodustumisel olulistest teguritest (motiivid,
tunnetatud/saavutatud rahuldused, meediavalikud, taustamuutujad) saab põhimõtteliselt
mõõta.
Rosengreni mudel: selleks, et indiviid hakkaks tegutsema, peab ta tajuma vajadusi kui
probleeme ja teiselt poolt peab tal olema ka ettekujutus, et lahendus neile probleemidele on
võimalik.
> sotsiaalse struktuuri aspektid (arengutase, poliitilise süsteemi tüüp) ja indiviidi omadused
(iseloom, sotsiaalne positsioon, elulugu) mõjutavad või kujundavad vajaduste kogemist.
annaabi.ee 
