Demokraaia ja demokratiseerimine
14. Eesti autoritaarreźiimi (1934-40) olemus.
Riigikogu ei toiminud, saadeti laiali ega kutsutud enam kokku; valimised lükati määramata ajaks
edasi kuni rahvas „paraneb“ (nagu Päts ütles); 1935. märtsis keelati kõik parteid, toimima jäi
Isamaaliit, mis nimeliselt polnud mitte partei vaid valitsuse „abiorganisatsioon“; ametiühingute
tegevus allutati riigi kontrollile, samas loodi kutsekojad, mis hiljem kaasati osalt ka valitsemisse;
kehtestati meediatsensuur; poliitiline opositsioon keelustati, hulk vapse ja muid vangistati (hiljem
amnestia); seadusandlik võim läks Pätsi kätte, kes valitses seadusi dekreetidena välja andes; loodi
riiklik propagandatalitus; Tartu Ülikooli autonoomia kaotati; 1938. aasta põhiseadusega loodi tugev
presidendiinstitutsioon, kahekojaline Riigikogu, mille osa liikmeid ei olnud valitavad vaid määrati
presidendi või kutsekodade poolt või kuulusid sinna ameti poolest;
15
annaabi.ee 
