Diskursusanalüüs
teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed.
Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema
1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism
ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia,
kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse,
kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja
teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt
multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van
Dijk, 2005).
Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja
koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand,
annaabi.ee 
