Arno Vihalemm
töötas seejärel joonestajana
19351940 ja 1943 õppis Pallases
Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana.
1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis
Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus,
maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku
ja vabakunstnikuna
Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja
Ameerikas.
Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal
Tal on kaks poega:
teadusfilosoof Rein Vihalemm
meediaprofessor Peeter Vihalemm
Vihalemma panus eesti luulesse on
originaalne, imeteldavalt erandlik.
Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne,
tagasiliikuv.
Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt
astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku
gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda
mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas
tagurpidivormis ehk antikliimaksina.
Määravad on liialdav vähendus ehk meioos,
sõnumi edastamine selle tähtsust järjest
annaabi.ee 
