kuiva ja kõrge alaga. Põlluharimine on võimalik ainult suuremate jõgede ümbruskonnas. Tegevus oli karjakasvatus. Põhiloom oli lammas. Tegeldi ka hobusekasvatusega. Elanikud olid sõjakad rändhõimud. 10.saj eKr tungisid maale aarialased, rääkisid aaria keeli. Seal on välja kujunenud iraani ja indi keel. Aarialased jagunesid kaheks suureks grupiks. Ühed jäid elama India territooriumile, teine grupp jäi pärslaste esivanemateks. Aarialaste järglased on mustlased .8-7saj eKr tekkis meedialaste hõimuliit. Teine rahvus oli pärslased. Sama sajandi lõpul kujunes välja Meedia Kuningriik. Esialgu olid meedialased tugevamad ja allutasid pärslased. Tegid tihedalt koostööd Uus-Babülooniaga. Selle tulemusel vallutati Assüüria. Kyares valitses aastail 625-585 eKr. Sundis taganema sküüdid. Lõi lõplikult puruks kogu Urartu riigi. Oleks vallutanud naaberriigi Lydia aga otsustava lahingu ajal oli päikesevarjutus. Mõlemad pooled ehmusid ja sõlmisid vaherahu.
ideoloogiaks. Siiditee, Hiina müür. Keisri võimu alune ala laines pidevalt. Barbarite tsiviliseerimine (hiinastamine). Jagatakse kaheks perioodiks: Lääne-Hani riik 206 eKr – 25 pKr ja Ida-Hani riik 25- 220 pKr. 5. Vana- Pärsia ehk Ahhemeniidide impeerium II aastatuhandel ekr toimus meedlaste ja pärslaste (aarialaste) sissetung Pärsia (Iraani) aladele. I aastatuhande esimesel poolel tekkisid esimesed riigid. Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike-Aasia. Dareios I (522 – 486) ajal oli Pärsia riigi riigi õitseng. Koosnes 20 satraapiast – halduspiirkond, mille eesotsas seisis satraap. Pealinn Susa
annaabi.ee 
