KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL?
on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on
märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi
(Lauristin 1996).
Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti
talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks
kõigile.
Naiste muutuv positsioon ja vastuoluline meediakujutis
2000. aastal läbi viidud uuringust selgus, et teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on kogu
maailmas madal. Uudiste subjektide hulgas oli naisi vaid 18%, Eestis 28%. Seda, kuidas ja miks
naised jõuavad uudistesse, dikteerib nii ühiskonna sooline süsteem kui ka ajakirjanduslik kultuur ja
uudiste tegemise traditsioon kitsamalt. Uudiste allikana kasutatakse sotsiaalset ,,tippu" või eliiti, kus
naisi on vähem kui mehi ning ka uudiste teema puudutab suurema tõenäosusega poliitilist või
annaabi.ee 
