Meedia on vahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on media sisu (lood, fotod, filmid), mis on meediakasvatuse puhul olulisem kui vahendid ise. Kasvatus tähistab aga tööviise ja meetodeid, kuidas kasvatada lapsi koos meediaga. 6. Mis on meediakirjaoskus? *oskus meedias orienteeruda. *meedia kaudu vajalikku teavet leida *meediasõnumit kriitiliselt lugeda, hinnata ja mõista *kasutada meediat oma sõnumi edastamiseks. Meediakirjaoskuse 4 komponenti: Juurdepääs;Analüüs; Hindamine; Sisu loomine, 7. Nimeta vähemalt 7 meediaoskust! 1).oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks 2).eristada ja tõlgendada erinevat media sisu 3).Käsitseda erinevaid meediaseadmeid (tehnika), kasutada meediavahendeid 4).Väljendada end erinevate meediavahendite abil 5).Hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja sisu 6).Ohjata oma tundeid, meediavajadusi- ja suhteid 7).oskus lugeda erinevaid meediatekste 8. Mis on meediaharidus
kuidas täiskasvanud meedia sisu juhendavad ning suunavad). Meediasõnumites peituvad alati väärtushinnangud ja meedia kaasamine lapse kasvatusse ning selle sisu analüüsides, arendatakse lapse võimet näha asju ja olukordi teise inimese vaatenurgast (mis on omakorda aluseks empaatiatundele) (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Meediakasvatust uueks suunaks on kujunemas mitte niivõrd lapse kaitsmine meediaga kaasnevate ohtude eest, kuivõrd ettevalmistus meediakirjaoskuse ja aktiivse meediatarbija ning looja kujundamiseks. (Vinter et al. 2010) Täiskasvanud peavad lapsele selgitama teleris või internetis nähtut ning neile selgeks tegema, mis on õige ja mis on vale. Last saab mõjutada teda arutlema meelitades, kommenteerides, oma arvamust öeldes ning ka lapse seisukohta kuulates. (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Kuna meediast saab lapse igapäevaelu suur osa juba esimesel eluaastal, siis arvavad
annaabi.ee 
