Eesti kultuurilugu
Talvel peeti loomi laudas
või rehealuses ning söödaks oli peamiselt hein ja põhk.
Mesindus
Mesi ulatub soomeugri aega, kuid millal hakati mesilasi pidama, pole kindlalt võimalik
määratleda. Igatahes 13. sajandi dokumentides on sageli märkusi mesipuude ja meekarjamaade
kohta. Kroonik Henriku järgi oli liivlaste ja latgalite 1212. a. ülestõusu põhjuseks tüli Võnnu
orduvendadega mesipuude pärast. Hiljem hakkasid feodaalid talupoegadelt meeandamit nõudma.
Meega võis asendada ka võlgujäänud viljakümnist.
Mesi oli enne suhkru kasutuseletulekut tähtis toiduaine. Sellest kääritatud jook mõdu võistles veel
16. sajandil õllega. Kirik vajas suurel hulgal vaha küünalde valmistamiseks. 15. sajandil algas
mesinduse langus, mida on võimalik seletada külvipinna suurenemise, reformeeritud kiriku
väiksema vahanõudlusega ja 16.-17. sajandi suurte sõdadega.
Kuni 19. sajandi teise pooleni oli valdav metsamesindus
annaabi.ee 
