seda paremini on aju arenenud. Hästiarenenud selgmine närvisüsteem. KNS koosneb peaajust ja seljaajust. Perifeerne närvisüsteem koosneb närvidest, mis toovad sensoritest infot ja viivad lihastesse käsklusi. Imetajate autonoomne närvisüsteem on kõige keerukam kogu loomariigis. Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked
aastal. Nikotiin on tõhus parasümpatomimeetiline alkaloid, mida leidub maavitsaliste perekonnas olevates taimedes, leidub teda 2-14% ning see moodustab 0.6-3% taime kuivkaalust. Esmane funktsioon on tal taimekaitse, kuna ta peletab eemale herbivoore. Imetajatele mõjub nikotiin stimulandina ja relaksandina madalates doosides(<30mg , suurtemates doosides on ta juba vägagi kahjulik, letaalne doos inimesele on 0.5-1 mg/kg kohta), see vabastab glükoosi maksast ning epinefriini adrenal medullast. Kohveiin Kohveiin on kesknärvisüsteemi aktiveeriv stiumlant ja maailmas kõige levinum psühhoaktiivne narkootikum, kuigi vaatamata oma sõltuvust tekitavatele omadustele on ta ülemaailma legaalne. Puhtal kujul on ta valge kristalliline puriinalkaloid, mis on kibeda maitsega, keemiliselt on ta väga sarnane adeniinile ja guaniinile, mida leidub DNA-s ja RNA-s. Toksiliseks muutub kohveiin kõrgel doosil, >10g päevas täiskasvanud inimesel, mis on palju
annaabi.ee 
