Hügieenioludest ja argikultuurist
majapidamisrituaalidest. Tol ajal leidus talumajapidamistes peaaegu kõikjal seda, mida
nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste
juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele
ega ka millelegi muule.
Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel
kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli
esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri
Eestlaste endeemilistest haigustest, mis valmis aastatel 1810-1814 kestnud
meditsiiniõpingute tulemusena.
Peamine erinevus talupoegade ja kodanlaste vaadetes puhtusele põhines arusaamal
hügieenist. Igapäevases elus sellele erilist tähelepanu küll ei pööratud, aga samas oli
mustus talupoja jaoks teatud olukorras isegi häbiväärne