Meditsiiniajaloo konspekt
võtetest teenijad, pereliikmed jms. 19. sajandi jooksul tekkis haiglate patsientuuri juba
keskklassi element. Kodune ravi (pigem hoolitsus) hakkas teed andma haiglaravile (care
versus cure). Erapraktiseerivad arstid hakkasid kaotama patsiente haiglatele.
Siiski ka veel 19. sajandil sisaldasid arsti-patsiendi suhted arhailisi jooni, nt on andmeid, et
arstid olid sunnitud patsientide nõudmisel taganema hetke meditsiiniteooriast ning tegelema
pigem rahvameditsiini valdkonda kuuluvaga. Samas toimusid ka muutused nt said 19.
sajandil akadeemilise meditsiini subjektideks üha enam naised (sünnitajad) ja lapsed. Esimesi
oli meesarstide juurde sattumast takistanud traditsioon (ja häbi), teised olid olnud seniajani
,,halvad" patsiendid selles mõttes, et nende poolt antav suuline informatsioon ei olnud arsti
jaoks piisavalt informatiivne. Ka patsiendid kaebasid, et arsti suust kuuldu jättis arusaamatu
mulje