ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES
Ülikoolide lõpetanute arvu suurenemisega õdede hulgas liikus õendus järjest enam
akadeemilisuse suunas. Selle perioodi valitsev akadeemiliste distsipliinide filosoofilistel
suundumustel põhinev ideoloogia suunas õendusteadmiste rõhuasetuse kahte erinevasse
suunda. Esiteks pidid õed arendama mittte ainult oma teadmisi, aga ka ”teadust”. Teadust
on aegade jooksul peetud kõrgeimaks, kõige toekamaks/kindlamaks teadmiste vormiks.
Et võistelda teiste teadustega, eriti meditsiiniteadustega ja teiste tunnustatud
teadusvaldkondadega, oli õendusel vaja tõestada oma teadmiste usutavat ja kindlat
põhja. Selleks pöördusid õendusteadlased teadusfilosoofia poole, et panna alus eriala
teaduslikele meetoditele ja metodoloogiatele. Siit tuleb siis teine suund õenduse
arendamiseks Tollel perioodil oli kõige olulisem omada teaduse jaoks hästidefineeritud
teooriat. Juhindudes 20 saj juhtivate filosoofide töödest selgus, et kõigi erinevate