Meditsiiniajaloo konspekt
põetamiseks, kuid siin-seal ja ajapikku üha enam sattus neisse ka kloostrivälist
rahvast. Arheoloogiline materjal (luustikud) näitab patsientide puhul eeskätt mehi.
(Mehed (poisslapsed) olid ka tervenemisega seotud imetegude läbi paranejad.)
Kloostrirahvas panustas põhjalikult rohuteadusse kloostrite juures asusid sageli
ravimatimede aiad.
(Soospetsiifika keskaja meditsiini juures ei ole aga ainult mehi eelistav ilmne on, et
enamus toonasest meditsiinipraksisest tehti mitte-õppinud inimeste ning eeskätt naiste
poolt. Naiste väljatõrjumine meditsiinpraksisest on üks läbi keskaja kestnud pidev ja
süvenev protsess. Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt
nõuti üha enam vastavat ülikooliharidust, kuid ülikoolid olid naistele suletud.)
Keskaja alguseks, 7. sajandiks, oli Euroopas ununenud ja kadunud kõik varasem
(Rooma) traditsioon linnaarstid, haridus vastavas vallas jne. Uus areng algas eelmise
annaabi.ee 
