Meditsiiniajaloo konspekt
ANTIIK-KREEKA on teadus- ja meditsiiniloo jaoks A ja O. Teadus tänapäeva
mõistes tekib seal. Eriti rõhutatakse Väike-Aasia linnade tähtsust, kus olid levinud
Egiptuse, Foiniikia ja Babüloonia kõikvõimalikud tarkused. J. Bernal väidab, ,,et
kreeklased ei loonud, ega pärinud tsivilisatsiooni, vaid avastasid selle". Kreeklased
võtsid omaks vaid neile vajalikud asjad, jättes kõrvale igasuguse ideoloogia,
religiooni jms (kaasaarvatult ,,unustasid" enda vastavad varasemad tavad).
Meditsiinipanteon kreeklastel siiski oli. Asklepios nö meditsiini pool-jumal, kellest
sai alguse Kreeka templimeditsiin, mis meenutas Egiptuse sarnast traditsiooni.
Asklepiose templite preestrid olid arstid (ka Hippokrates oli sellisest kontekstist välja
kasvanud). Arstikutsega seotud olid ka Apollo jt.
Oluline Kreeka puhul see, et kuigi jumalikku algupära väljunud nn ,,Pandora
laekast", Zeusi seatud karistusest inimkonnale Prometheuse teo eest toimisid
annaabi.ee 
