Fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika
Teoreetilises
plaanis peaks antud fiskaalpoliitiline otsus stimuleerima investeeringuid, missugune aga on tema
reaalne efekt majandusele, selgub teatava ajaperioodi möödudes.
Nagu juba eespool märgiti, on riigieelarve üheks peamiseks tuluallikaks käibemaks.
Käibemaksubaasi ühtlustamine Euroopa Liidu VI Direktiiviga eeldab, et Eesti maksustaks
käibemaksuga ka need kaubad, mis siiani olid käibemaksust vabad. Nii näiteks kaotas Eesti
alates 2001. aastast käibemaksuvabastuse meditsiinikaupadele.
Perioodil 1993-1999 on aktsiisimaksude osakaal tulude struktuuris suurenenud, moodustades
1999. aastal ligikaudu 10% valitsuse tuludest. Aktsiisimäärade astmeline lähendamine
euronormidele on tekitanud olulisi probleeme, mis on nii eetilist kui ka tulupoliitilist laadi.
Esimene on seotud inimeste hoiakuga maksumaksmise ja varimajanduse suhtes. Selle muutmine
peaks olema kogu ühiskonda hõlmav eesmärgistatud tegevus. Teine probleem on elanike
tulutaseme ja aktsiisimäärade tõusu suhe