Paulo coelho
Vitrioli ehk kibestuse all
kannatavad inimesed ei taha enam midagi ja mõne aasta möödudes ei suuda nad oma
maailmast välja tulla; neil on seal kindluse ladumiseks meeletult energiat kulutanud, et
reaalsus saavutaks just sellise, nagu nad tahavad. Kibestusemürgituse suureks probleemiks on
see, et kaovad ka kired - viha, armastus, meeleheide ja uudishimu. Dr. Igoril oli vaja peale
Vitrioli leidmise tõestada, et seda on võimalik ka ravida. Ta tahtis oma nime
meditsiiniajalukku jäädvustada.
Ühe rahulikul õhtul kohtas mees hullumajas Veronika Zedkat, kes oli 35-aastane ja nägi
täiesti normaalne välja. Naine oli terveks saamas ning arst lubas tal paari päeva pärast haiglast
7
lahkuda. Ta rääkis Veronikale ühe loo hulludest: ,,Elas kord võimas võlur, kes otsustas ühe
kuningriigi ära hävitada; ta valas kaevu, millest ammutasid joogivett kõik riigi elanikud,
nõiajooki