taimede stressikindlust andvate mehhanismide toimimine on väga kompleksne ja tänapäeva teaduse poolt veel lõpuni uurimata nähtus. Põuakindlust võivad kodeerida kuni 60 erinevat geeni, ning nende õnnestunud manipuleerimine ja ülekandmine, mis tagaks mitmete põuatingimustga hakkama saamise omaduste ilmnemise, toomata seejuures endaga kaasa soovimatuid kõrvalmõjusid (allergeensus, toksilisus), on reaalsusest veel väga kaugel, mõnede teadlaste hinnangul ka veel 20 aasta kaugusel. Gmo meditisiinis TTÜ keemiainstituudi biotehnoloogia õppetooli juhataja professor Raivo Vilu on seda meelt, et kõik uued taimesordid ja loomatõud, mida inimene on aastatuhandeid loonud, on tegelikkuses GMO. Valdavalt on seejuures kasutatud aretamise tehnikaid, st geenid muudeti katse ja eksituse meetodil, näiteks kahe taimesordi ristamise teel. Ent 1953. aastast, mil James D. Watson ja Francis Crick tegid kindlaks DNA struktuuri olemuse, on võimalik molekulidega manipuleerides GMOsid ehitada
seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7. Seened põhjustavad inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. Nakatanud koht muutub elutuks ja nende ravimine on pikk ja keeruline protsess, sest enamik antibiootikume seentele toimet ei avalda. 8. Seentega seonduvaid protsesse rakendatakse toiduainete ja farmaatsiatööstuses, meditisiinis, loomakasvatuses, keskkonnakaitses jm. lk76 1. Enamiks baktereid on mõõtmetelt väga väikesed. Väliskujult on nad kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised. 2. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. 3. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kkaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest. membraanist väljapoole jääb bakteritele
annaabi.ee 
