töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahetuses. Paraku põhjustasid karm kliima ja pidevane varajane tõusmine hommikusteks kohtumisteks Descartesi haigestumise ja ta suri 1650. aastal. Descartesilt pärineb kuulus ütlus “Mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito ergo sum)”. Sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. “Meditatsioonides” sõnas ta nii:”Et ma olen, ma eksisteerin, on paratamatult tõsi, mil iganes ma seda lausun või mu mõistus seda mõtleb.” Enne keskpäeva ata ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka varasemates teostes puudusid suuresti viited eelnevalt loetule. Oli pigem kirjanik-filosoof nagu Platon. Tema teosed on otsesed ja vahetud, mõeldud tema haritud kaasaegsetele inimestele mitte ainult vähestele ülikooli professoritele. Kirjutas prantsuse keeles, mitte
nendest reeglites kinni pidada. "Cogito, ergo sum." "But what then am I? A thing that thinks. What is that? A thing that doubts, understand, affirms, denies, wills, refuses, and that also imagines and senses." "Discours de la methode" Arutleb: ükski meeleline tajumus pole tõsikindel; ma ei tea sedagi, kas mitte mõni kuri vaim ei mana maailma mulle pettepildina silma ette; ja kust ma peaksin teadma, kas see kõik, mida ma tajun, pole mitte unenägu? Aastal 1641 ilmunud "Meditatsioonides esimesest filosoofiast" mõtleb Descartes lõpuni mõtte, mida ta eelnevas teoses juba alustanud oli. Jumal Oma mõtetest leidis Descartes kujutluse täiuslikust olendist Jumalast; See mõtteline kujutlus on, sest ma mõtlen teda, kuid ta ei saa pärineda minult, sest ma olen ebatäiuslik. Ja täiuslik ei saa lähtuda ebatäiuslikust see on aksioom, mis pärineb Descartes'i poolt muidu põlatud antiik- ja skolastilisest traditsioonist.
annaabi.ee 
