Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
kirjastab, kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele Glavliti töötajate poolt.
Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus (Glavlit) asutati 23 oktoobril 1940. Sellest ajast
muutus kirjanduse tsenseerimine konkreetsemaks ja salajasemaks. Esimene Glavliti ülem oli
Olga Lauristin. Kui palju raamatuid enne sõda hävitati, ei tea, lisanduvad ka sõjakahjud. On
erinevaid arvamusi. Tartu Ülikooli Raamatukogu tolleagse juhataja Friedrich Puksoo arvates
umbes 200 000 köidet.
Eero Medijaineni arvates võib sõjaeelsel nõukogude perioodil täheldada kolme perioodi: 1)
kuni augusti lõpuni oli ettevalmistav periood. Eesti Vabariigi aegsed seadused ja
terminoloogia justkui kehtisid veel, formaalselt püüti toimunut õigustada. 2) august kuni
november, hävitati mahukate nimekirjade alusel, toimuvat ei püütudki õigustada, kuid kõik oli
veel suhteliselt avalik. 3) alates Glavliti loomisest salajane laushävitamine.