Meditsiiniajaloo konspekt
Jabir ibn Hayyan, kes elas 10. sajandil) võtsid kasutusele ka filtreerimise, kristalliseerimise ja
sublimeerimise.13 Araablased andsid nimed mõistetele nagu alkohol, suhkur, siirup, leelis jne,
nad kehtestasid ravimivalmistamisele standardid ning soovitavad hinnad, sisuliselt lõid
farmakopöa. Teoorias jätkasid nad humoralismi lainel. Tähtis aspekt araabi-islami farmaatsia
arengu jaoks oli selle tsivilisatsiooni lai geograafiline haare. Araablased haarasid oma materia
medicasse kordades rohkem termineid, kui oli olnud nt Antiik-Kreekas (Dioscoridese materia
medicas sisaldus ~1000 taime, looma ja mineraali nime, Ibn Baytar'i omas üle 3000).
Antiiktraditsioon jätkus keskaegse Euroopa teaduslikus mõttemaailmas. Ülikoolides õpetati
mh materia medica nimelist õppeainet, mille sisuks oli meie mõistes farmaatsia ja
farmakoloogia tutvustamine. Siinkohal rõhutatagu veelkord, et paljud kaasaegse lugeja jaoks