Meditsiiniajaloo konspekt
diskussiooni keemiliste ühendite ja protsesside tasemele (iatrokeemia), seda ka ravimtaimede
mõju seletamisel (fütokeemia). Paracelsus kasutas lisaks taimedele ravimites ka mineraalseid
komponente (keemilisi elemente), nt võttis ilmselt tema süüfilise ravis kasutusele elavhõbeda
(kutsumaks esile süljeeritust). Tegi tuntuks oopiumipreparaadi lauadanumi. Oluline aspekt
Paracelsuse töös on veel see, et ta kasutas ja populariseeris alkoholiekstrakte (medicamenta
apagirica). See võimaldas temal ja tema järgijatel astuda farmaatsias sammu edasi, sest
alkohol on väga hea ekstrahent, võimaldades kättesaadavaks teha laia hulka droogis
sisalduvatest ühenditest. Kuigi toimeaine kontseptsiooni osas oli Paracelsus lähenemas
tänapäevastele lähenemistele (seostas ravimi toimet kindla keemilise ühendiga), oli talle
teisalt iseloomulik signaturism (seega ka raviprintsiip ,,sarnast sarnasega"). Selline
annaabi.ee 
