Uno Tamm, Paul Lättemäe, Silvi Tamm Eesti Maaviljeluse Instituut Abstract. Tamm, U., Lättemäe, P., Tamm, S. The effect of botanical composition of lucerne- grass mixture on nutritive value of forage. Agronomy 2010/2011, 133138. Complementary species are used in legume-grass mixtures in order to use environmental resources efficiently and reduce N emission. The aim of this investigation was to study the common lucerne (Medicago sativa, L) ´FSG 408 DP´ and hybrid lucerne (Medicago varia, HL) ´Karlu´-grass mixtures during the years 2007-09. The grasses used in the mixture were hybrid- ryegrass ´Molisto´, tall fescue ´Seine´, meadow fescue ´Darimo´, reed canarygrass ´Palaton´ and smooth bromegrass ´Lincoln´. Maturity stages were accompanied by significant changes in nutritive value: increased NDF, decreased CP, DDM, ME. Especially in the first cut the quality declines rapidly when the
PEREKOND: maasikas (Fragaria) metsmaasikas (Fragaria vesca) PEREKOND: maran (Potentilla) tedremaran (Potentilla erecta) soopihl (Potentilla palustris) PEREKOKOND: murakas (Rubus) rabamurakas (Rubus chamaemorus) PEREKOND: maarjalepp (Agrimonia) harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria) PEREKOND: pihlakas (Sorbus) harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) PEREKOND:lutsern (Medicago) sirplutsern (Medicago falcata) harilik lutsern (Medicago sativa) PEREKOND: mesikas (Melilotus) valge mesikas (Melilotus albus) PEREKOND: koldrohi (Anthyllis) harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) PEREKOND:nõiahammas (Lotus) harilik nõiahammas (Lotus corniculatus) PEREKOND: hiirehernes (Vicia) harilik hiirehernes (Vicia ) PEREKOND:seahernes (Lathyrus) aas-seahernes (Lathyrus pratensis)
24. harilik ädalalill (Parnassia palustris) L. Sgk: roosõielised (Rosaceae) 25. metsmaasikas (Fragaria vesca) L. 26. ojamõõl (Geum rivale) L. 27. hanijalg (Potentilla anserina) L. 28. tedremaran (Potentilla erecta) (L.) Raeusch 29. harilik soopihl (Potentilla palustris) (L.) Scop. Sgk: liblikõielised (Fabaceae) 30. harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria) L. 31. aas-seahernes (Lathyrus pratensis) L. 32. sirplutsern (Medicago falcata) L. 33. humallutsern (Medicago lupulina) L. 34. valge mesikas (Melilotus albus) Medik. 35. kassiristik (Trifolium arvense) L. 36. keskmine ristik (Trifolium medium) L. 37. mägiristik (Trifolium montanum) L. 38. aasristik (Trifolium pratense) L. 39. valge ristik (Trifolium repens) L. 40. harilik hiirehernes (Vicia cracca) L. 41. mets-hiirehernes (Vicia sylvatica) L. 42
Lathyrus Väga levinud grupp abilehed sulglehekestest suuremad õied üksikult või kahekaupa Kolmetiste lehtedega väänduvate vartega liblikõielised harilik aeduba Phaseolus vulgaris, õisuba Phaseoulus coccineus ka levinud pikarootsulised kolmetised lehed, väänduvad varred õied kaenlasisestes kobarates, õitseb juunist-septembrini kaunad rippjad Nuttidesse ja kobaratesse koondunud õitega liblikõielised perekond ristik Trifolium, lutsern Medicago, mesikas Melilotus, koldrohi Anthyllis, nõiahammas Lotus, jooksjarohi Ononis, liikidest niidu-asparhernes Tetragonolobus maritimus väga rikkalik perekondade ja liikidega taim, kasvab ka Eestis palju metsikult väiksemate kolmetiste lehtedega rohttaimed (ristikud, lutsern ja mesikas) kuid ka mõned sulglehtedega. tihedad liitõisikud Haljastuses kasutatavad liigid Caragana läätspuu Eestis haruldane, sobib hekitaimeks, Eestis levinud vaid suur läätspuu Caragana arborescens.
Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum vulgare)Rukis (Secale cereale)Raihein (Lollum perenne)Kerahein (Tactylis glomerata)Põlduba (Vicia feba)Aed e türgiuba (Phaseolus multiflorus)Valge ristik (Trifolium repens)Lutsern (Medicago sativa)Kõik tammed QuercusKõik pöögid FagusKõik kased BetulaKõik männi liigid Pinu Tüüpilised CAM taimed:Kõrbesukulendid (Echinocactus fendleri, ferocactus ecanthoides ja Opuntia polycentha, epifüüt tilandsi Tüüpilise C4 taimed:Mais Zea maysSuhkruroog Sacchrum officinaleHirss ehk kukeleib Panicum miliaceu
Mis putukale surmav, see inimesele ohutu · Vürtsid, maitseained jne on tehtud eeterlike õlide abil, mida taim toodab putukamürgiks (oregano, loorber, basiilik, rosmariin, piparnünt, salvei jne) Fenoolid · Teine suur metaboliitide klass. flavonoidid (suurim klass) antotsüaniin vastutavad värvi eest taimedes. Kaitseb UV eest. fütoaleksiin - tapab baktereid ja seeni, on osa indutseeritud kaitsest. Segab ära patogeeni metabolismi · medicarpin - alfalfa (Medicago sativa) · rishitin - tomatoes and potatoes (the Solanaceae family) · camalexin, Arabidopsis thaliana tanniin ligniin Tanniinid · veeslahustuvad flavonoidid taime vakuoolides. · Tanniinid on putukatele mürgised, sest nad seonduvad süljevalkudega ja seedetrakti ensüümidega (nt. trüpsiin) ja põhjustavad seedetrakti mittetoimimise. Putukad, kes tarbivad palju tanniine võtavad kaalus juurde ja siis surevad.
seas suuruselt kolmas (korvõieliste ja käpaliste järel) o Kaunviljalised on suure majandusliku tähtsusega. Nende hulka kuulub hulk olulisi toidutaimi nagu hernes (Pisum sativum), oad (Phaseolus spp.), sojauba (Glycine max), lääts (Lens culinaris) ja maapähkel (Arachis hypogaea), o Loomasöödana kasutatavaid taimi nagu ristikud (Trifolium) ja lutsernid (Medicago). Selts Rosales - roosilaadsed seltsi piiritlemine põhineb täielikult mol.andmetel Sug. Hõbepuulised Elaeagnaceae o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised
põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense), lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum), harilik nurmenukk (Primula veris), metsülane (Anemone sylvestris) jt. Selliseid liike nimetatakse kaltsifiilsesteks e. lubjalembesteks. Endla Reintam, 2008/2009 26
annaabi.ee 
