Alkoholi mõju inimese organismile
Alkohol pärisib ka närvirakkude energeetilist ainevahetust, langetades vastavate fermentide aktiivsust ning
põhjustades energia vabastamise langust makroergilistes fosforühendites (ATPst). Alaneb ka glükoosi oksüdeerimis
võime. See avaldub muuseas ajukoe hapnikukasutuse alanemises, mis on eriti tunduv suuraju koores, ajukeses ja
nägemiskühmualuses struktuuris.
Kõige aktiivsemalt toimib alkohol närvirakkude sünapsite tegevusse. Alkohol pärisb kõiki põhilisi mediatoorseid
(rakkudevahelistes sünapsites närviimpulsse edasiandvaid keemilisi aineid). Pärsitakse atsetüülkoliini, serotoniini,
noradrenaliini, dofamiini jmt mediaatorite aktiivusut, mille funktsiooniks on erutusprotsessi edastamine.
Alkoholi pärssiv toime haarab ka nn. Postsünapitilisi struktuure, st. sünapsipilule järgneva närviraku kiu lõpmeid.
Keemiliste ainete, mis tagavad läbi sünapsi saabunud närviimpulsi muundumise taas elektriliseks implusiks, intensiivsus
langeb
annaabi.ee 
