Urartu riik Esimesed olemasolevad andmed Armeenia mägismaast pärinevad 14.sajandist e.kr. Seal asusid Nari riik Vani järve ümbruses ning Hayasa ja Alzi riigid lähedalasuvates mägedes. 9.sajandil e.kr. loodi liit omanimetusega Biaynili või Biayneli (assüürialased nimetasid seda Urartu, aga vanad juudid Ararat). Esimene armeenia riik tekkis Urartu riikide liidu huku tulemusena kohe pärast Assüüria impeeriumi langust aastal 612 eKr. Esialgu oli Armeenia Mediani võimu all, aga aastal 550 e.kr. võeti ta Pärsia alade Achaemenia impeeriumi koosseisu. Peale seda, kui Aleksander Suur vallutas Pärsia, valitsesid Armeenias Orondidi (armeenia k. Ervanduni) dünastia esindajad. Pärast Aleksander Suure surma aastal 323 eKr. muutus Armeenia Süüria Seleukiitide riigi sõltuvaks vasalliriigiks. Kui viimased said lüüa roomlastelt Magnesi lahingus (190 a. eKr.), tekkis korraga kolm armeenia riiki - Väike Armeenia
lateraalne põlvikkeha suhteliselt iseseisev moodustis nägemistrakti tagaosal pulvinar’i alumis-lateraalsel küljel tuum on koorealune nägemiskeskus – projetseerub kuklasagaras TRUNKOTALAAMILISED TUUMAD - ühenduses eeskätt ajutüve hallainega Nuclei intralaminares (C19) - integratsioonituumad - vastavad funktsionaalselt formatio reticularis’ele - paiknevad lamina medullaris’tes - suurim tuum on nucleus centromedianus (D20) Nuclei mediani (C21) - paiknevad suuremalt osalt siseõõne lähedal - substantia grisea centralis’es - nende arvel moodustub ka hallainest liide thalamuse ja mediaalpindade vahel – adhesio interthalamica THALAMUS VENTRALIS - vaheaju motoorne keskus - keskaju tegmentum’i vahetu jätk - Hallaine: 1. Retikulaarformatsiooni hallaine 2. Nucleus ruber (A1) 3. Substantia nigra (A2) 4. Zona incerta (A3) – määramtu tsoon talamuse all 5
annaabi.ee 
