VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID
Vaesuse mõõtmisel
lähtutakse uuringutes määratletud vaesuspiirist. Vaesust mõõdetakse mitmel erineval
moel, tavaliselt tehakse seda lähtudes sissetulekutest ja tarbimisest. Olulised näitajad
vaesuse mõõtmisel on leibkonna suurus ning selle vajadused.
Vaesust liigitatakse :
absoluutne vaesus,
suhteline vaesus.
Suhtelises vaesuses elavatena defineeritakse neid inimesi, kelle leibkonna tulu jääb
väiksemaks kui 60% leibkondade mediaantulust. Seega suhtelises vaesuses elavate
inimeste osakaal sõltub eelkõige mitte sissetulekute tasemest või elukallidusest vaid
tulude jaotusest. Kõikide tulude kasv ei aita vähendada ebavõrdsust, mis mõjutab
suhtelise vaesuse määra arvutamist.(Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015)
Seega võib tõdeda, et suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal kui sotsiaalse
tõrjutuse ja vaesuse hindamiseks kasutatav mõõdik ei ole üksi kuigi adekvaatne