05): *leitakse aegrea mediaan variatsioonireast *esialgse aegrea põhjal moodustatakse märgirida, mille elementideks on +, kui x on suurem kui mediaan ja -, kui x on väiksem kui mediaan. Kui x=xmed, siis jäetakse see element vahele *moodustatud märgireas leitakse seeriad kui märgirea osad, mis koosnevad järjestikustest + ja märkdiest. Leitakse pikim seeria pikkus Lmax ja seeriate arv N. *otsuse vastuvõtmiseks kontrollitakse võrratusi. Kui võrratused kehtivad, võib aegrea mediaankriteeriumite järgi lugeda juhuslikuks. Käänupunktide kriteeriumi kasutamisel (oluliuse nivool 0.05) leitakse aegrea käänupunktide arv p. Käänupunktideks on reas esinevad lokaalmaksimumid ning lokaalmiinimumid. Kui kehtib võrratus, võib aegrea käänupunktide kriteeriumi järgi lugeda juhuslikuks. Autokorrelatsioonid iseloomustavad aegrea liikmete omavahelist korreleeritust/sõltuvust. Aegrea silumise mõte on saada aegreast teisendatud variant, kus juhuslikkuse mõju on
esialgse aegrea põhjal moodustatakse märgirida, mille elementideks on +, kui x on suurem kui mediaan ja -, kui x on väiksem kui mediaan. Kui x=xmed, siis jäetakse see element vahele moodustatud märgireas leitakse seeriad kui märgirea osad, mis koosnevad järjestikustest + ja märkdiest. Leitakse pikim seeria pikkus Lmax ja seeriate arv N. otsuse vastuvõtmiseks kontrollitakse võrratusi. Kui võrratused kehtivad, võib aegrea mediaankriteeriumite järgi lugeda juhuslikuks. Käänupunktide kriteeriumi kasutamisel (oluliuse nivool 0.05) leitakse aegrea käänupunktide arv p. Käänupunktideks on reas esinevad lokaalmaksimumid ning lokaalmiinimumid. Kui kehtib võrratus, võib aegrea käänupunktide kriteeriumi järgi lugeda juhuslikuks. Autokorrelatsioonid iseloomustavad aegrea liikmete omavahelist korreleeritust/sõltuvust Aegrea silumise mõte on saada aegreast teisendatud variant, kus juhuslikkuse mõju on vähendatud sel