Vanim stuuba asub arvatavasti Bharhutis Põhja- Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Paremad on lood Sanchi stuupakompleksiga, mille varasemad detailid (pisiplastika) pärinevad juba Asoka ajast, kuid lõplikult valmis siiski alles I saj eKr. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Terrassi [medhi] eesmärgiks on pradaksina ("paremale"), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa kehandit nimetatakse kas anda ("muna") või garbha ("idu"). See tähistus viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa kehand tähistab maailma, universumi, mis vana mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk "kuldsest idust". Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne lisand
nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Ašoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, ja populaarsuse kultuse objektidena saavutasid II saj keskel eKr. Vanim stuupa asub Bharhutis Põhja-Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Parem on Sanchi stuupakompleks mille varasemad detailid pärinevad Ašoka ajast, lõplikult valmis ta alles I saj eKr. Stuupa terrassi, medhi, eesmärgiks on pradakšina (“paremale”), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa alust nimetatakse kas anda (“muna”) või garbha (“idu”). See viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa alus tähistab maailma, universumi, mis mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk ”kuldsest seemnest”. Kupli kohal kõrgub väike
annaabi.ee 
