Gustave Moreau. Iason ja Medeia. Õli lõuendil. Orsay Muuseum, Pariis Jõudnud Iolkosesse, toimetas Iason kuldvillaku oma lelle kätte, aga too ei tahtnud võimu Iasonile üleandmisest kuuldagi. Vahepeal oli Medeia oma võlukunsti abil nooreks teinud Iasoni isa, kes kuulnud poja saabumisest, julges maapaost Iolkosesse ilmuda. Medeia keetis teatud taimedest suure katlatäie imerohtu ja vannitas oma äia selles katlas. Kui valitseja tütred oma lelle nii noorena nägid, tulid nad Medeialt uurima, kuidas oma isa samuti nooreks muuta. Medeia veenis neid, et Peliase noorendamiseks tuleb ta tükkideks raiuda ja katlas ära keeta. Tütred tegidki nii ja surmasid oma isa. Nii saigi Iasonist õigusjärgne Iolkose valitseja ja Medeiast tema tark ja hoolitsev abikaasa. Neil sündisid kaks last, keda nad mõlemad jumaldasid. NB! Suurenda pilti! Iason ulatmas Peliasele kuldvillakut. Vanakreeka vaasimaal. Möödus kümme õnnelikku aastat
nende vahelt läbi. Kaljud lähenesid teineteisele, kuid said kinni ainult tuvi sabast. Niipea kui kaljud uuesti eemaldusid, sõitsid argonaudid kiiresti nende vahelt läbi. Kaljud jõudsid laeval ära murda ainult tüki ahtrit. Nõnda jõudsid argonaudid peale rohkearvulisi seiklusi lõpuks Kolchisesse. Kuldvillakut oli väga raske kätte saada. Ta asus hiies, kus rippus puu otsas. Seda puud valvas hirmus draakon. Kuid argonautide juht Jason sai abi Kolchise tütrelt, nõiatar Medeialt. See valmistas draakoni uinutamiseks kooke ja minnes hiide andis need draakonile. See kargas kohe kookide kallale, sõi nad ära ja uinus. Sel ajal võttis Jason kuldvillaku ja pöördus laevale. Peale seda sõitis ta tagasi oma kodumaale. Temaga koos sõitis ka Medeia, kes oli hakanud teda armastama. Tagasiteel juhtus nendega uusi seiklusi. Nii jutustatakse laulik Orpheusest, kes asus laeval ja päästis argonaudid merekoletiste käest oma muusikaga
annaabi.ee 
