Eesti suusaajalugu
1974. aastal nägi isegi ilmavalgust suusaspordiraamat "Minevikust tänapäevani", mille
autoriteks olid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg. Raamatu kohaselt läks 1968. aasta talv
Eesti suusaspordi ajalukku kui kõigi aegade edukaim suusatalv. Sel aastal võideti esimesed
medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti Nõukogude Liidus ja taliolümpial
jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka.
Kaheksakümnendad aastad olid Eesti suusaspordile medalirohked. Seda eelkõige tänu kahele
selle kümnendi sportlasele: laskesuusatajale Kaija Parvele ja kahevõistlejale Allar Levandile.
Tänu neile võideti medaleid MM-võistlustelt, ning Levandi suutis saada ka pronksmedali
Calgary taliolümpialt. Kaija Parve võitis nendel aastatel seitse MM-kulda ning seda saavutust
ei suutnud 20. sajandi naislaskesuusatajad ületada. Kümnendi lõpetasid aga uued tähed
eesotsas Urmas Välbe, Jaanus Teppani ja Elmo Kassiniga. Saavutusspordi kõrvalt väärib sel
annaabi.ee 
