Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need avaldavad oluliselt mõjutavad konstruktsiooni üldstabiilsusele ja kriitiliste lõigete kandepiirseisunditele. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. 40. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldise ekstsentrilisuse komponendid (p 4.1.1). Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ei + e2 , kus e0 = MEd1 / NEd - esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 - esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd - arvutuslik pikijõud; ei - geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 - elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot =
4.1.1 Üldine ekstsentrilisus Saleda surutud elemendi ristlõike tugevusarvutusel tuleb arvesse võtta nõtke (pikipainde) mõ- ju kandevõimele. Konstruktsiooni väljanõtkumise (stabiilsuse kaotuse) põhjuseks on teist jär- ku sisejõud (teist järku koormustulemid), mis on põhjustatud konstruktsiooni deformeeru- misest esialgsete (esimest järku) sisejõudude (esimest järku koormustulemite) toimel. Joonisel 4.1 näidatud konsoolposti alumises ristlõikes on esimest järku paindemoment MEd1 = Fve0 + Hl, teist järku paindemoment MEd2 = Fve2 ja üldine paindemoment MEd = MEd1 + MEd2· Teist järku ekstsentrilisuse e2 on põhjustatud posti deformeerumisest Fv ja H toimel. Joonis 4.1 Esimest ja teist järku ekstsentrilisused Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need arvatavalt oluliselt mõjutavad konstrukt- siooni üldstabiilsust ja kriitiliste lõigete kandepiirseisundit. Hoonete korral võib teist järku
annaabi.ee 
