Wyoming
ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga
USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal
valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis
esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas
suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda(Cattle war)
Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite
juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur
Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik'
.Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.'
Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890
Pealinn: Cheyenne
Lipp :
Vapp:
Lind: lääne-niidutrupiaal
Puu: kallaspappel
Vääriskivi: nefriit
2
Pindala: 253 325 km
Pinnamood: Osariigi alast hõlmavad suurema osa Kaljumäestiku ahelikud Big horn, Teton,