Meditsiiniajaloo konspekt
sajandi alul. Tegemist oli geneetikaeelse
pärilikkusküsimusega, mis tunnistas keskkonna tähtsust.
Küsimus moraalsetest kõrvalekalletest viis kriminaalsete vaimuhaigete mõiste tekkimiseni
19. sajandi keskpaigas tekkisid sellistele spetsiaalsed varjupaigad (enam ei hukatud, ega
vangistatud neid kurjategijaid, keda meditsiin vaimuhaigeteks kuulutas). Diskussioon oli
mõnikord äge ja tollest ajast on dokumente, mis käsitlevad meditsiini, psühhiaatria ja seaduse
segaseid suhteid (nt The McNaghten rules). (Eristav suhtumine vaimuhaigeks tunnistatud
kurjategijatesse on vana, näiteid tuleb nii antiikmaailmast, Indiast kui araabia kultuurist.
Üldiselt on seisukoht, et vaimuhaiget võib käsitleda lapsena ning aset leidnud tapmist
mittetahtlikuna.) Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas.
Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas siiski alles 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel
nii mõnigi asi segaseks
annaabi.ee 
