McMurphy püüab neid kõiki aidata ning samas ka aru saada, miks osad vabatahtlikult seal olijad minema ei taha minna ning kannatavad seda olukorda. Üheks kõige mõtlemapanevaks kohaks pean ma lobotoomia tegemist McMurphyle. Uskumatuna näib, et kunagi sellist võtet inimeste peal tõepoolsest kasutati, muutes nad põhimõtteliselt lihtsalt elavateks tühjadeks kestadeks, kel puudub igasugune mõtlemisvõime ning arusaamine ümbritsevast. Väga sügav mulje jäi Pealikust, kellega McMurphyl tekkis vastastikune usaldus ning mõistmine oli ju McMurphy ainus, kellega ta rääkimist alustas, olles seniajani teisi petnud. Nähes oma sõpra voodis lihtsalt tuimalt lamamas, ei suuda Pealik teda sellises seisus endast maha jätta ning lämmatab oma sõbra padjaga. Sellise teo eest ei saaks ega tohiks keegi teda hukka mõista, sest ta tahtis saata oma sõbra vaid paremasse kohta lihtsalt terve oma elu voodis tuimalt lamamist ei saa nimetada elamiseks.
Sinnamaani olid kõik asjad veel olnud ms. Ratchedile talutavad, siis see, et psühhiaatriahaiglas pidu korraldati oli viimane piisk. Pidu läks ülekäte ja Bobby B tappis end, kuna ta ei tahtnud et tema ema teada saaks, et ta haiglas naisega magas. Ta pigem tappis end, kui sattus ema viha alla ilmselt oligi tema ema põhjuseks, miks Bobby B üldse psühhiaatriahaiglas oli ning seepärast Bobby ka eneselt elu võttis. McMurphyl oli eksiarvamus, et patsiente hoitakse seal kinni, kuid selgus, et osad olid seal ka vabatahtlikult, kuna ei suutnud iseseisvalt elada. Arvan, et nad olid sõltuvuses sellest, et nende eest tehti kõik ära ja nad ei pidanud ise ei tööl käima ega pere eest hoolt kandma. Nende jaoks oli elu seal lihtsam. Ja võib-olla seepärast, hirmu pärast, et nad peavad iseseisvalt hakkama saama, olidki nad vaimselt haiged ja ei suutnud oma elu jätkata väljaspool haiglat seepärast