Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
«valgeid pabereid», mille eesmärk oli araablasi juudi immigratsiooni piiramisega maha
rahustada. (Ekman 1995, 85) Ükskõik, kuidas Inglismaa ka poleks püüdnud leida
tasakaalu võistlevate huvidega araablaste (iseseisvus), sionistide (juudiriik) ja
Suurbritannia (Koloniaalvõim) vahel, muutus käestläinud olukord lõpuks vägivaldseks.
Esimese maailmasõja järel Suurbritannia valitsuse poolt Balfouri deklaratsioons
juutidele antud lubadused, samuti Husseini-McMahoni kirjavahetus araablastele olid
ebatavalised ja omavahel vastuolus. Parimal juhul oli Briti valitsus ebarealistlik,
halvimal juhul aga lihtsalt valelik, kujutledes, et juudi riigi loomine Palestiinas sünnib
ilma sealsete araablaste huvisid kahjustamata. Araablastel oli põhjust kibestunud olla
selle peale, kuidas Suurbritannia ja teised riigid 1919.aasta Versailles' Rahukonverentsil
oma lubadusi murdsid ja selle asemel, et araablastele iseseisvust tagada, Lähis-Idas