Modelleerimise etapis, kihtide, ümberklassifitseerimise ja sobivuse analüüsid on üha rohkem kaasatud otsuste tegemise protsessi. Seejärel võetakse kasutusele palju keerulisemad prognoosid ja simulatsioonid määramaks metsa korraldamise otsused ennem muutuste või sekkumiste tegemist maapinnal. Nende tegevuste vahelised piirid aga ei ole märgatavad. Monitooring näiteks sisaldab ka analüüsi komponente, määrates muutusi või kindlate sekkumiste tulemusi (McKendry et al., 1991). 1.1 Metsaressursi hindamine Tagavara hindamine hõlmab järgmisi tegevusi: 1) metsa saamiseks kasutatavate ressursside inventuur, kütus, toit, puhkus või säilitamise eesmärgid, sellega seotud andmed nagu topograafia, mullastik, teed ja veerežiim; 2) nende ressurssidega aja jooksul toimuvate muutuste jälgimine ja 3) metsatüüpide potentsiaalse maa tootlikkuse hindamine teatavates biofüüsikalistes ja klimaatilistes tingimustes (McKendry et al., 1991).
otsustusprotsesside jaoks lihtsasti arusaadavat infot saada. 2 1. METSANDUS 1.1Metsandus ja GIS GIS-kasutamist metsanduses saab jagada kahte suuremasse üksteisega seotud kategooriasse. Esiteks ressursside inventeerimine ja monitooring, teiseks analüüsimine, modelleerimine ja ennustuste tegemine, mis aitavad otsuseid langetada (McKendry; Eastman, 1991). Andmed mida kogutakse sisaldavad mullatüüpi, puuliike, suurust, kuju, võrakuju ja tihedust. Nende andmete olemasolul saab kuvada kaarte mis näitavad metsa seisu andmete kogumise hetkel. Andmeid uuendades saab aja jooksul näha muutuseid ja neid analüüsida. Andmete kogumise tehnoloogiaid on erinevaid, näiteks näidismetsatükkide valimisest ja topograafiliste kaartide kasutamisest kuni kaugseire ja globaalse positsioneerimissüsteemi (GPS) kasutamiseni. GIS-i
annaabi.ee 
