Tema isa Briti Lääne-India Rügemendi kapten Norval Sinclair Marley (sündinud 1895), oli inglise päritolu jamaikalane, kes elas Liverpoolis. Ema mustanahaline jamaikalanna Cedella Bookeriga (sündinud 1926) oli abielludes kõigest 18-aastane. 50-ndate aastate lõpus rändas Bob koos emaga Kingstoni. Peale kooli lõpetamist oli Bobil vaid üks huvi ja see oli muusika. Koos sõbra Neville O´Riley Livingstoni ( aka Bunny) harjutas ta laulmist. Nad tutvusid laulja Joe Higgsi ja Peter McIntoshiga. 1962 kuulis Bobi laulmist Leslie Kong, kes kutsus poisi stuudiosse ja nii ilmuski Beverley labeli all esimene Bobi skalugu "Judge Not". Kuigi teised laulud - "Terror" ja "One Cup Of Coffee" äratasid vähe tähelepanu, tundis Marley siiski üha enam soovi laulda. Koos Bunny ja Peteriga moodustas ta oma esimese kollektiivi The Wailing Wailers. Peagi hakkas uue grupi muusika huvitama produtsent Clement "Sir Coxone" Doddi, kellega kirjutati 1963 aastal alla plaadistuslepingule.
1982 aastal lülitas Lloyd Webber ,,Variatsioonid" teise, balletiosana oma uude muusikali ,,Song and Dance". Selle teose esimene osa koosnes laulutsüklist, kus jutustati lugu inglise neiust, kes läks Ameerikasse õnne otsima. Esimese osa nimeks oli ,,Tell Me On A Sunday" ja ka see osa oli kirjutatud juba varem, 1979.aastal koostöös poeet Don Blackiga. 1980.aastal toimus nn.teine ajalugu muutev kohtumine Andrew Lloyd Webberi elus. Ta sai tuttavaks produtsent Cameron McIntoshiga. Kahekesi koos loodi täiesti uus epohh muusikateatrite ajaloos hakati looma kalleid, luksuslikke, kõrgtehnoloogilisi ja väga mastaabseid projekte. Etendustega kaasnes meeletu meediakära, suveniiride müümine ja propagandalaine. Esimeseks selliseks muusikaliks sai ,,Cats". Lool polnudki libretisti, kõik põhines tuntud Inglise poeedi T.S.Elioti luulel. ,,Cats" pidi saama pikimat aega Londonis etendatavaks muusikaliks, teda mängiti 21 aastat alates esietendusest 1981.aastal
annaabi.ee 
