"Paddington 16.50" ,,Paddington 16.50" on krimiromaan Agatha Christie poolt, mis esmakordselt avalditi novembris aastal 1957. Raamat räägib ühest naisest, kes nägi pealt mõrva ja tahab teada, kes on selle taga. Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas rongis. Ainult Miss Marple uskus tema lugu kuna pole mingit tõestust juhtunust. Miss Marple pöördus palvega tuttava poole, Lucy Eyelesbarrow, kes oli professionaalne majapidajanna, ning tunnustatud oma kokkuhoidlikuse organisatoorsete oskuste poolest. Lucy nõustus võtmast positiooni Rutherford Hallis, et leida laip. Lucy kasutas golfi harjutamist
Agatha Mary Clarissa Christie oli inglismaa kirjanik. Ta oli tuntud enda kriminaalromaanidega. Agatha on kirjutanud ka 6 armastusromaani aga neile ei ole tähelepanu eriti pööratud. Teda peetakse üheks tähtsaimaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Tema teoste kaks kuulsaimat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. 2. Kuidas nägi mrs. McGillicudy mõrva pealt? Mrs. McGillicuddy sõitis rongiga ja ta nägi vaguniaknast teise rongi kuidas mingi mees naise ära kägistas just siis rong kadus silmist. 3. Kuidas jõudis mõrva uurimine Lucy Eyelesbarrow kätte? Mrs. McGillicuddy läks oma sõbranna Jane juurde ja rääkis talle kogu loo, kuidas ta nägi mõrva pealt. Kui Mrs. McGillicuddy oli lahkunud siis Jane taippas, et laip on on kindlasti rongist välja visatud ja lähedal asuvasse mõisa ära peidetud. Seega Jane palkas endale nutika Lucy Eyelesbarrow abiks.
mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marplei ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima... Mõne hetke sõidavad kaks rongi kõrvuti. Elspeth McGillicuddy näeb vaguniaknast, kuidas kõrvalrongis keegi mees naise ära kägistab. Naine vajub põrandale ja rong kaob silmist. Kuid kes peale Jane Marple'i seesugust lugu tõsiselt võtaks? Lõppude lõouks pole ei teisi tunnistajaid ega kahtlusaluseid. Pole ka mõrvajuhtumit, sest laipa ei leita ning kedagi pole kadunuks kuulutatud. Miss Marple asub asja uurima ning palub mõrvari paljastamiseks oma intelligentse noore sõbranna Lucy Eyelesbarrow abi.
"Paddington 16:50" Agatha Christie Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas rongis. Ainult Miss Marple uskus tema lugu kuna pole mingit tõestust juhtunust. Esimene ülessanne oli tuvastada kuhu laip võis olla peidetud. Mõrva faktide, rongi ajaplaani ja kohaliku geograafia võrdlemine viitas Rutherford Halli krundile: see oli eraldatud ümbritsevast ühiskonnast, rongitee ümbruses jne. Miss Marple pöördus palvega tuttava poole, Lucy
annaabi.ee 
