Maastiku loodusteadlikud käsitlused
territoriaalseid süsteeme, millel on oma genees ning mis on läbinud evolutsiooni käigus teatud
etapid. Selle tulemusena on kujunenud nende tänapäevane struktuur ja funktsioneerimine. Ma
arvan, et maastik oleks tekkinud ka siis, kui inimene sellel asjatanud poleks. Teisalt nõustun
väitega, et maastikke tuleks käsitleda, kui territoriaalseid süsteeme. Nimelt ei saa kogu
loodust nimetada maastikuks. Maastikke on erinevaid ja neid saab üksteisest eristada.
K. McGarigal’i artiklis „Mis on Maastik“ (orig. „What is a Landscape“) on autor toonud ühe
definitsioonina välja, et maastiku saab määratleda elupaikade kaudu, sest tavaliselt asub üks
populatsioon kindlal maa-alal, kus on ühesugused elamistingimused. Kuna populatsioonid on
erineva suurusega on ka maastiku suurused selles käistluses väga erinevad, ulatudes väiksest
metsatukast tervete ökoregioonideni. See käsitlus meeldib mulle, sest on seletatud, kuidas
maastike üksteisest eristada.