KUNST 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL
Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus,
üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Selliseid teemasid lahendati süzeede
abil,mis olid ebatavalised, tahtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti
rõhutada, et elu on müsteerium.
Enam kui realism soosis sümbolism fantaasiat, kuid see avaldus peamiselt põnevate
süzeede väljamõtlemises. Sümbolistidele oli esmatähtis, mis on pildi peal kujutatud, mitte aga
kuidas seda on tehtud. Kujutavat kunsti, mis ületähtsustab süzeede abil loodavat tähendust,
on nimetatud literatuurseks ja sümbolism oli literatuurne kunst. Mõned sümbolistid kasutasid
akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised kujutasid väljamõeldud süzeede detaile
realistlikult, kolmandad uut moodi, juugenlikku vormi. Järelikult ei ole sümbolism stiil, vaid
omapäraste teemade ja süzeedega kunstivool.