olid teaduslikule tunnetusele vastandanud sesekaemuse, irratsionaalse tahte või intuitsiooni. Kunsti ei näinud uusromantikud enam kui teaduse liitlast, vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste eksistentsiaalseid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühisust. Tugevnes estetism, mis peab kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks. Sümbolism. Uusromantiliste ideede üheks väljundiks oli sümbolistlik kunst. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist, järelikult realismi ja impressionismi. Sümbolistid käsitlesid meelsasti nn. suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. Selliseid teemasid lahendati süzeede abil,mis olid ebatavalised, tahtlikult mitmetähenduslikud ja salapärased. Sellega taheti rõhutada, et elu on müsteerium.
illustreerinud. Käsitlusviisis tuli esile kriitiline hoiak. Naturalistid kujutasid elu mustemat poolt: julmust, alatust, kuritegevust. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Naturalistid eelistasid proosat draamale ja luulele. Nende lemmikžanrid olid romaan ja novell. Naturalism on pärit Prantsusmaalt. Maailma kuulus naturalist oli prantslane Emile Zola (1840-1902) Sümbolism: Sümbolism tekkis 19. sajandil kaheksakümnendate paiku Prantsusmaal. Sümbolistid arvasid, et meie nähtava maailma taga oli veel üks nähtamatu ideede maailm. Kirjanduses hakati sõnade asemel sümboleid kasutama. Sümboolset tähtsust üritati anda isegi häälikutele. Luules rõhutati värsi sisu ja musikaalsust. Proosas kalduti müstikasse. Sellele andsid tuge ka Sigmund Freudi uuringud, mis rõhutasid alateadvuse suurt osa inimese tegevuses. Silmapaistvad sümbolistid olid prantslased Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, venelane Aleksandr