Lord George Noel Gordon Byron
kergelt lonkas, suurepärane ujuja ja ratsutaja. Hoolitses väga oma välimuse eest, pidas
dieeti (puuviljad, juust, vesi), riietus ekstravagantselt.
Cambridge-aastatel tegeles Byron ka luuletamisega, palju armuseiklusi. 1806 (18a) pani
kokku oma esimese luulekogu "Põgusad palad", millest kohalik pastor oli sokeeritud
ja soovitas need hävitada. Enamasti oli see nooruslik lembeluule. Byron tegigi seda, kuid
2 eksemplari siiski säilitas. Aasta hiljem pani sama kogu veidi ümbertehtuna uuesti
kokku, pealkirjaga "Luuletusi mitmeks puhuks". Sõpradele meeldis ja see lisas
Byronile ensekindlust. Trükki jõudis sama kogu 1807 pealkirjaga "Jõudetunnid"
(alapealkirjaga "Alaealise luuletused" Byron oli luuletuste loomise ajal 18-aastane, aga
täiskasvanuks loeti alles 21-aastane); seda arvestatakse Byroni esimese luulekoguna.
Eessõnas vabandas Byron, et luuletused on alaealise omad ja pole seetõttu ehk eriti
kõrgetasemelised