I maailmasõda Kokkuvõte
Briti ekspeditsioonived (87 000 meest, lemjuhataja John French) ja Belgia
vge (175 000 meest, lemjuhataja kuningas Albert I).
Kuigi Saksa armee peaeesmrgiks oli Pariis, siis takistasid vgede
edasiliikumist Belgia kindlused, tol ajal Euroopa moodsaimad Li?ge ja Namur, mis
takistasid Maasi je letamist. Vike, kuid tnu kolooniatele rikas Belgia
kuningriik investeeris mrkimisvrsel hulgal raha oma neutraliteedi
kaitsmiseks. Mlemad kindlused koosnesid 40 km mbermduga kaitserajatistest
ja sltumatutest fortidest, mis pidid vastu panema 210 mm suurtkkide
mrskudele. Kaitserajatised olid osaliselt maa-alused ning mbritsetud ligi 10
meetri sgavuste kraavidega. Kindluste garnisonide suurus oli ligi 40 tuhat
meest. Tugevatele fortidele vaatamata suutsid sakslased need kindlused mne
pevaga vallutada tnu 420-mm Kruppi ja 305 mm koda hiidhaubitsatele, mis
pommitasid raudbetoonist forte kuni 900 kg mrskudega. Li?ge langes 15.
augustil ja Namur 24. augustil.[2]
14