aastatest, Ameerika Ühendriigid hakkasid heaoluriigiks kujunema 1930.aastatel. Saksamaa vastab konservatiivse riigi mudelile, seetõttu soositakse staatuslike erisuste säilimist ja sotsiaalsed kindlustused ning toetused on enamjaolt seotud töökoha ja sissetulekuga. USA vastab liberaalse riigi mudelile, seega on põhiväärtuseks indiviidi vabadus ning majanduses kehtib põhimõte, et konkurentsiturg kaotab ebavõrdsuse. Esiteks võtan luubi alla ressursside ümberjagamise kummaski riigis: 1) Saksamaal kehtib astmeline tulumaks, mis võimaldab rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele rahalisi ressursse üle kanda. Maksude suurus sõltub mitmetest erinevatest faktoritest: perekonnaseis, laste arv perekonnas, elukoht, töökohtade arv ning sissetulek jne. Samuti kantakse finantsressursse üle ka erinevate liidumaade vahel: suuremate eelarvetega liidumaad kannavad osa ressursse üle vaesematele liidumaadele.
õiguse maale , tulevase sotsialistliku riigialuseks. Vene sotsiaaldemokraadid (esdekid) olid marksistide äärmuslik tiib ehk enamlased lootsid oma proletaarse revolutsiooni teostada tööliste ja talupoegade liidule toetudes. Maailmasõja eelõhtul 1914.aastaal algas I maailmasõda ning 19.sajandi maailma ja Euroopa kriis. Kriisi võisid põhjustada: 1)imperialistlikud vastuolud Euroopa suurriikide vahel, kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis 2)Rahvuste vahelised vastuolud Euroopas, enesemääramise õiguse nõudmine Austria-Ungaris ja Venemaal 3)Suured nihked Euroopa riikide ühiskondlikus struktuuris, uute ühiskonna klasside tekkimine 4) Ühiskonna siseste vastuolude leevendamiseks peeti vajalikuks üldrahvusliku ja populaarse sõja pidamist välisvaenlase vastu 5)Ei suudetud vältida sõdu, ülestõuse, revolutsioone ja kuritegevust.
annaabi.ee 
