Absolutism
aastal
(viimati enne seda 1614. aastal). Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka
Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks. Irooniline on aga see, et kuningas, kes
ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus
riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga
riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus ka peale Richelieu ja Louis XIII
surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin (Gulio
Mazzarini), kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal.
Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta ka Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi,
sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai
riik mõningaid valduseid isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale
Prantsusmaa dominatsioonile Euroopas. Nende ajal kujunes ka merkantilistlik
majanduspoliitika ja range (vara)klassitsistlik kultuur (avaldus nii kunstis,
annaabi.ee 
