Aafrika ajalugu
monograafia sealsetest kultuuride ajaloost. Palju oli koloniaalametnikke, kes uurisid Aafrika ajalugu või keeli
nt R. S. Ratttay, kes uuris ashantide ühiskonda. Saksamaal oli Aafrika keelte uurimine juba 19. saj arenenud,
aga 20. saj oli afrikanistika arenenud ka Ida-Euroopas, eriti Tšehhis. 1950.-60. aastatel kerkis esile mitmeid
aafrika päritolu kontinendi ajaloo uurijaid. Islamiga on tegelenud nt Ali Mazrui ja panafrikanismi liikumise
juht W.E.B. Du Bois ning ajakirjanik J. Ki-Zerbo, kes pani aluse General History of Africa. Vol I-VIII.
ilmumisele.
Nimetus “Aafrika” pärineb arvatavasti roomlastelt ja tuleneb berberi hõimu aafrite järgi. Kreeklased kutsusid
seda osa mandrist, mida nad tundsid Liibüaks (kr. Libye). See võib aga tuleneda ka foiniikia sõnast pharikia,
mis tähendab viljade maad või ladinakeelsest sõnast aprica – päikeseline või kreekakeelsest aprike’st, mis