Niccolo Machiavelli “Valitseja”
18. Tuleme aga Alexandri juurde, kes oli nii hea ja õiglane, et kõigi teiste talle omistatud kiituste hulgas on
ka see, et neljateistkümne aasta jooksul, mis ta võimu hoidis, ei hukatud tema poolt kedagi ilma
kohtuotsuseta; siiski, kuna teda peeti naiselikult pehmeloomuliseks, meheks, kes laseb end juhtida oma
emal, sattus ta põlgusse, armee sepitses tema vastu vandenõu ja võttis talt elu.
19. Mõeldes nüüd vastukaaluks Commoduse, Severuse, Antoninus Caracalla ja Maximinuse omadustele,
leiate, et nemad olid väga julmad ja röövimishimulised valitsejad, kes ei andnud sõdurite
rahuldamiseks armu ühtki sorti vägivallale, mille sooritamiseks kodanike vastu neile vaid avanes
võimalus; ja kõigil neil olid sünged lõpud, välja arvatud Severusel, kelles oli nii palju vahvust ja
võimekust, et sõdurite sõprust säilitades - ehkki rõhudes samal ajal kodanikke - suutis tema ühtesoodu